Selle nädala teema on minu jaoks täitsa aktuaalne, sest käisin just hiljuti RIK-i poolt korraldataval veebide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse koolitusseminaril, kus keskenduti hiljuti jõustunud määruse selgitamisele. Koolitus jäi just eredalt meelde tänu praktiliste näidete ja suunitlustega, kuidas peaks sisu olema kujundatud, mõeldes erivajadustega inimeste peale. Võtaks siis ühe näite siin arutlusele.
Tooksin esimese näite halvast osast. Ise ei ole kunagi mõelnud, kuidas pimedad inimesed internetis liiklevad, aga sain teada, et navigeeritakse eelkõige tab klahvi kasutades. Seetõttu on igati vajalik optimeerida veebileht peale hiireliikumise ka tab-i vajutuste suhtes. Kui võtta üks artikkel Postimees online spordiuudiste sektorist, siis saame ühe mõtlemapaneva näite. Kui analüüsida, mis on kasutaja jaoks oluline info, milleni ta tahab jõuda, siis see asub artiklis videona ja pigem all osas. Artikkel asub aga mitmest tasemest menüüdest allpool. Selleks, et videoni jõuda, on vaja teha üle seitsmekümne tab-i vajutuse. See lahendus võiks küll parem olla. Postimees muide on hakanud kasutama võimalust artiklit kuulata, aga otsest pointi see ei oma, kuna pimedad kasutavad oma ekraanilugereid ning üldjuhul on seal tekst loetud 2 või enam kordi kiiremini.
Vastukaaluks võtame AirBnb kodulehe. Sisuni jõudmine ja otsingu alustamine on kaheks tab’i vajutuse kaugusel. Lisaks on esimese tabi vajutuse peale pakutud võimalus liikuda edasi sisu juurde. Menüüd on lihtsad ja troonib minimalistlik lähenemine. Ka nägijal on sellel lehel mõnus maanduda, sest esimesest sekundist on tähtsaim suurelt silme ees.
Erivajadustega inimestele veebi kasutatavuse planeerimisel mõtlemine on esmapilgul keerukas ja väga mahukas. Aga koolitusel veendusin, et piiratud võimalustega kasutajatele mõtlemine disaini algstaadiumis panustab suuresti heasse lõpptulemusse ka tavakasutajale.Arvan, et kõik, kes mõtlevad veebilehe loomisele võiks lisada koolituse korraldaja suunitlusi kokkuvõtva lehekülje oma järjehoidjasse.
Tooksin esimese näite halvast osast. Ise ei ole kunagi mõelnud, kuidas pimedad inimesed internetis liiklevad, aga sain teada, et navigeeritakse eelkõige tab klahvi kasutades. Seetõttu on igati vajalik optimeerida veebileht peale hiireliikumise ka tab-i vajutuste suhtes. Kui võtta üks artikkel Postimees online spordiuudiste sektorist, siis saame ühe mõtlemapaneva näite. Kui analüüsida, mis on kasutaja jaoks oluline info, milleni ta tahab jõuda, siis see asub artiklis videona ja pigem all osas. Artikkel asub aga mitmest tasemest menüüdest allpool. Selleks, et videoni jõuda, on vaja teha üle seitsmekümne tab-i vajutuse. See lahendus võiks küll parem olla. Postimees muide on hakanud kasutama võimalust artiklit kuulata, aga otsest pointi see ei oma, kuna pimedad kasutavad oma ekraanilugereid ning üldjuhul on seal tekst loetud 2 või enam kordi kiiremini.
Vastukaaluks võtame AirBnb kodulehe. Sisuni jõudmine ja otsingu alustamine on kaheks tab’i vajutuse kaugusel. Lisaks on esimese tabi vajutuse peale pakutud võimalus liikuda edasi sisu juurde. Menüüd on lihtsad ja troonib minimalistlik lähenemine. Ka nägijal on sellel lehel mõnus maanduda, sest esimesest sekundist on tähtsaim suurelt silme ees.
Erivajadustega inimestele veebi kasutatavuse planeerimisel mõtlemine on esmapilgul keerukas ja väga mahukas. Aga koolitusel veendusin, et piiratud võimalustega kasutajatele mõtlemine disaini algstaadiumis panustab suuresti heasse lõpptulemusse ka tavakasutajale.Arvan, et kõik, kes mõtlevad veebilehe loomisele võiks lisada koolituse korraldaja suunitlusi kokkuvõtva lehekülje oma järjehoidjasse.
Comments
Post a Comment