Üks omadus, mida olen täheldanud oma muusikutest sõprades, on pidev tahe areneda. Õppides muusikat sisendatakse sulle, et alati on midagi, mida harjutada ja alati on tehnikaid, mida juurde õppida. Muusikaline kuulmine, loomingulisus, tehnilised oskused, erinevad pillid, bändi kokkumäng jne. Kes soovib, see leiab alati, mida arendada. Ja kuni Eric Steven Raymondi häkkerite mõttelaadi ja maailmavaadet tutvustava artikli lugemiseni olin arvamusel, et selline omadus ongi grupina eelkõige varakult muusika õppimisega alustanutel. Oli päris silmiavav lugeda, et sarnaseid väärtusi ja arengutahet sisendab ka häkkerikultuur.
Sisuliselt olin ehk kunagi kuulnud vahest häkkerite ja kräkkerite vahel, aga see juhendina mõeldud artikkel ja juurdekuuluv KKK tegid olukorra selgeks. Häkkerid ei ole inimesed, kes kõike lahti muugivad ja raha välja petavad ja arvutiviiruseid loovad. Häkkerid on pigem rahumeelsed budistid, keda juhitakse tegutsema muude ajendite nimel, kui raha. On märkimisväärne, et häkkerikultuuri algus tavainimese mõtteis on hiljutine areng, aga reaalsuses on see olnud palju pikaajalisem.
Enim meeldib mulle sellise juhise puhul, et see ajendab tegutsema millegi suurema poole kui individuaalne kasu. Individuaalsus jääb, aga püütakse koguda kokku erinevad individuaalsused ning suunata neid loomulikul teel suurema kasumlikkuse poole. Ära tee kahju vaid loo. Hoidu igavusest, püüa olla tegus. Probleemidel pole lõppu. Ära püüa lahendada juba lahendatud probleeme. Need on mõjuvõimsad mõtted, mille alateadvusesse süübimine loob aluse isikule, kellest võib olla kasu kogu maailmale.
Comments
Post a Comment