Autorikaitse on sügav teema, mis ei ole kindlasti optimaalset vormi leidnud tänapäevani. Viimaste aastakümnete kiire tehnoloogia ja meelelahutusvormide areng nõuaks ka muutust autorikaitse vormides, aga seadusandlus on üsna aeglane muutuja. Siiski vähemalt ühe uue õigusliku vormi loomine on internetiga kaasa tulnud - Creative Commons litsents.
Enne Creative Commons litsentsi eksisteerimist oli muusikutel ainult üks variant - litsenseerida oma muusika autorikaitsega, millega garanteeritakse kõik õigused. Sellega määratleti küll õigused, aga piirati levikut. Muusika levitamisel, töötlemisel ja kasutamisel olid eksklusiivsed õigused litsensi omajal. Polnud võimalust levitada oma teost viisil, kus kaitstud on “mõned õigused”, näiteks ainult juhul kui teost kasutatakse ärilisel eesmärgil. See annaks vaba õiguse teost kasutada neil, kes seda teevad isiklikel ja mittekommertslikel eesmärkidel. Teisisõnu aitaks muusikal levida, ilma et iga kord peaks juriidilise kadalipu läbima.
Oli võimalus olla juriidiliselt leidlik ja kasutada muudes valdkondades levivaid “vabamaid” litsentse. Nii tegi muusikaagentuur Loca Records 90ndate lõpus. Oma muusika registreeriti litsentsiga GNU GPL, mis tagas osalised õigused ja võimaluse teost vabalt levitada. GNU GPL litsentsi aga kasutati tegelikult tarkvara litsenseerimiseks.
Tehnoloogia on muutunud aastatega jube odavaks ja internetti sisu loomine koduste vahenditega väga populaarseks. Pudelikael võiks tekkida kohta, kus vaja seda sisu levitada. CC litsents on selle pudelikaela leevendaja. Allpool olev graafik väljendab hästi seda olukorda.
 |
| CC litsensi all avaldatud tööde maht https://creativecommons.org/2017/06/05/open-education/ |
Comments
Post a Comment