Nädal 1. Midagi läks valesti ...

Kellele saaks näpuga näidata?

... ja avalikkus on nördinud

Riigil(e) on raske luua edukaid IT süsteeme. Peab olema valmis bürokraatiaks, projektide venimiseks, otsustajate puudumiseks või nende liigpaljususeks ning üldiseks ebaefektiivuseks. Samuti sõltuvad riigi poolt hangitavad projektid seadusandlusest, mis on omamoodi ettearvamatu muutumiste graafikuga. See-eest on riigihanked suure rahalise väärtusega ja sageli kaalub raha kõik ülejäänud probleemid üle. Kui aga mõni projekt läheb riigi ja arendaja koostöös üleliia keeruliseks ning hakkab venima, võib ajakirjandus haisu ninna saada. Summad on ju suured. Kui praegu küsida IT valdkonna inimeste käest, kuhu see jutt tüürib, siis arvan, et suurem osa leiab oma peast tähtedejada SKAIS. See on heaks näiteks kuidas ühte projekti võib avalikkuse ees ebaõnnestunuks lugeda. Projekt ise on tohutult keerukas ja nüansirohke ning mõistet “süüdlane” on raske kuhugi täpselt kinni vajutada. Aga lihtne tõde see, et kui lugeda ajakirjast mitmekümne miljoni euro riigi raha halvas kasutamises riigi ja suurfirma koostöös, siis lugeja on solvunud kõigi osaliste peale.

... ja kasutaja on segaduses

Oleks mu ees klassiruum, korraldaksin väikese eksperimendi. Tahaksin teada vanal heal käetõstmise meetodil, kas publik eelistas Windows 7t või Windows 8t. Ettearvatavalt võidaks Windows 7. Windows 8 ei õppinud kunagi käpuli käimise asemel kõndima ja oli liiga suur kontrast senisele väljakujunenud “Start”-menüü järgijaskonnale. Microsoft oli maha jäänud Apple’i iPadi revolutsioonist ja nutitelefonide turust üldiselt. Nende reaktsioon oli luua tahvelarvutiga kasutamiseks sobiv operatsioonisüsteem. Kahjuks oli uue operatsioonisüsteemi kasutatavus liiga erinev sellest, mis oli Windowsi senine olemus. Rakenduste vaade mõjus segadusttekitavalt ja arvuti kasutamiseks oli vaja justkui ümberõpet. Õnneks siiski reageeriti ja Windows 10 on tagasi vana hea töölaua vaatega, aga Start menüüst pole ka siiani rakenduste osa kadunud. Peale kolme aastat pole isiklikult kordagi seda osa menüüst klikkinud.

Kus mu töölaud on?

... ja kasutajaid ei ole

Facebook, Instagram, Twitter, Snapchat ja WhatsApp - mis neid kõiki ühendab? Aus vastus on, et inimesed kasutavad neid. Milline algatus aga sellest nimekirjast välja jäi? Eks ikka Google+. Ka selle blogi avamisel kostitas Google hoiatussõnumitega, et kõik Google+-ga ühilduvad lisad lõpetavad varsti toimimise. Jällegi oli tegemist reageeriva algatusega, mis püüdis peatada Facebooki ainuvõimu. Selle mitmesaja miljonilise ebaõnnestumise põhjuseid võiks ju analüüsida lõputult, aga eks ikka kõige suurem põhjus on iseenesest selge. Hiljaks jäädi ja rabistati.

R.I.P.